Liigu edasi põhisisu juurde

Intervjuu

Meeskond: Aide Tominga astus Ukuaru unenäkku

Aide Tominga on meie teine galeriihaldjas, kes hoiab Eesti Kunstimuuseumi väärt maalidel silma peal ja jutustab juurde põnevaid lugusid, kui külastaja pole veel küsidagi jõudnud.

Aide läks pärast 50 aastat pangas töötamist pensionile, aga avastas kodus, et seal on kaunis igav olla ja nii kandideeris ta Ukuaru saaliteenindajaks.

„Kui peaadministraator Merje helistas ja kutsus tööle, siis ma mõtlesin, et see on unenägu – ma ei uskunud seda! Kui Merje kutsus maja vaatama, alles siis hakkasin tasapisi uskuma.“ räägib Aide õhinal. „Inimesed on nii toredad, kes siin käivad. Meenub kohe üks seik. Tuli klient adminni juurde, küsis pensionäripiletit. Ütles sünniaasta – sama mis mul. Siis ütles mai – ütlesin, et mul ka. Siis päev – ütles 31. Ma seepeale – mul ka! Olime nagu kaksikud! Hiljem saime Facebookis sõpradeks!“

Aide on osalenud kolmel kuraatorituuril, et maalide kohta endale kõik detailideni selgeks teha. Aga kui külastajal tekib lisaküsimusi, ei ole naisel probleem infot ka guugeldada. Peaasi, et küsimused õhku ei jääks!
Kui maalide tutvustamise kõrvalt aega üle jääb, käib Aide hea meelega ka Ukuaru kontsertidel. Siiani on tema lemmikelamusteks Olav Ehala, Ülle Kaljuste ja Harriet Toompere ning Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvinteti kontsert. „Tahaks ka Ivo Linna ja Robert Linna esinemist näha!“

Põnevaid fakte Aidest: ta on suurepärane peast arvutaja, imeline kondiiter, suur rohenäpp ja luuletaja. 

NB! Kunstimuuseumi näitust saab külastada veel 31. maini ja siis rändavad hinnalised teosed tagasi pealinna!

Aide Tominga luuletus

Ukuaru lugu

Luulelend mul tekib vahel,
sõnadest siis tuleb ahel.
Ukuaru seekord teemaks,
hakkab silma kaugelt eemalt.
 
Värskelt maja valmis sai,
linnapilti helgust tõi.
Võimla olnud 10 aastat,
enne kirik, hingepäästja.

Aastal kaks tuhat üheksa oli see,
kui muusikamajale anti roheline tee.
Arvo Pärdi sünnipäevaks nurgakivi pandi,
ja objekt ehitajate kätte anti.

See maja meeldis mulle ammu,
tihti seadsin sinna sammud.
Vaatasin, kuis tornikiivreid pandi,
aknaist paistis lummav valgus.

Maja ees on pingid reas,
kus on istuda nii hea.
Kõrval klahvid rivis maas,
näha need, kui lähed taas.

Arvo Pärdi muusikamajas
muusika nii hästi kajab.
Maja seest on väga kena,
saale suur ja väike, üks veel enam.

Virumaa maastikud galeriis
läbi vaadatud saab siis.
Maalid lihtsad, kenad, tuntud tegijailt,
Eesti, baltisaksa maalijailt.

Kontserdid on väga head,
vaiksed, rahulikud seal.
Kõike ise vaja kaeda,
varu selleks lihtsalt aega.