Nii mõnedki paigad Rakvere linnas võiksid rääkida lugusid helilooja Arvo Pärdi poisipõlvest ja kujunemisteest. Tänapäeval maailmas ühe enim esitatud helilooja lapsepõlv möödus just siin, nendel tänavatel ja nendes majades, kus tasapisi selgines tema tõeline kutsumus.
Tekst: Karin Rõngelep, Arvo Pärdi Keskuse arhiivispetsialist
Arvo Pärt sündis 1935. aastal Paides, kuid juba paari aasta vanuselt asus ta koos emaga elama Rakverre. „Paides hakkasin ma rääkima ja käima, Rakveres aga lugema, kirjutama ja habet ajama, siin algas mu tõus heliredelil,“ on ta kord öelnud.
Mõttelisel jalutuskäigul Rakvere Võidu ja Malmi tänaval võib kujutleda Arvo Pärdi lapsepõlvekodusid, mis pole säilinud, kuid Laada 17 (toonasel Komsomoli tänaval) asub praegugi väike puumaja, mille põhjapoolsest korterist kostis sageli muusikat. Helilooja on meenutanud, et sealne klaver polnud küll hääles ja mõned klahvid puudusid, kuid nad said omavahel headeks sõpradeks.
Pärast II maailmasõda Rakveres avatud muusikakoolis oli Arvo Pärt esimeste õpilaste seas. „Kuna meil oli klaver juba kodus olemas, otsustas mu ema mind sellesse kooli panna: nii saigi kõik alguse,“ on ta meenutanud. Sarnaselt paljude väikeste muusikaõpilastega ei meeldinud ka Arvo Pärdile heliredeleid harjutada, ta eelistas pigem enda loodud lugusid mängida. Klaveriõpetaja Ille Martin oli helilooja sõnul aga kannatlik kullatükk, kelle 1953. aastal noodipaberile kirjutatud sõnad saatsid heliloojat kaua tema loometeel, kuigi nende tegelikku tähendust mõistis ta alles palju hiljem: „Suutlikkus märgata on osa tarkusest. Samuti kuulamisoskus. Et suuta vahet teha olulisel ja mitteolulisel, olgu ta suur või pisike. Vali või vaevukuuldav, selles on küsimus.“
Arvo Pärdi ema Linda-Anette Pärt töötas lasteaiakasvatajana praeguses Kauri lasteaias Koidula tänava pilkupüüdvas juugendstiilis puumajas, mis valmis 1930. aastal. „Käisin lasteaias iga päev kuni keskkooli lõpuni,“ on öelnud helilooja naljatades, sest muusikakoolist tulles viis tee ikka ema töö juurest läbi. Ta on ka meenutanud, et tema ema oli väga musikaalne, kes teadis tuhandeid laule.
Arvo Pärdi koolitee algas 1943. aastal Rakvere 3. algkoolis (praeguses Rakvere Eragümnaasiumi hoones), jätkus 3. mittetäielikus keskkoolis ning keskkooliaastad möödusid Rakvere 1. keskkoolis ehk nüüdses Rakvere gümnaasiumis. Pärt oli ainus poiss oma klassis, kes oskas klaverit mängida. Seepärast saatis ta klaveril alati kõiki koolipidusid ja muid sündmusi ning harjutas klaverit kooli punanurgas nii tihti kui võimalik. Koolikaaslased on meenutanud ilmselt väikese liialdusega, et klaveri tagant tõusis Arvo ainult selleks, et mängida mõnd muud pilli. Koolis valitses erk muusikaline vaimsus tänu õpetaja Jaan Pakule, kes juhendas kooli orkestreid. Helilooja on meenutanud: „Meie kooli orkestris polnud ühtegi oboed. Ühel päeval siis andiski õpetaja mulle oboe ja ütles: „Nooti sa tunned, võta see käsile.“ Oboed mängisin ma kohutavalt ja veidi aja pärast õppisin natuke ka flöödimängu, samal ajal mängisin ka ühes tantsuorkestris kord klaverit ja kord löökpille. Nende pillide mõningane tundmine oli mulle abiks, mitte heliloojana, vaid sõjaväeteenistuses.“ Helilooja oletab, et aktiivse muusikalise tegevuse tõttu andestati talle nii mõnigi tegematajätmine, näiteks matemaatikaga ei saanud Pärt kooli ajal sugugi läbi. Huvitav on see, et aastaid hiljem oma kompositsioonitehnika – tintinnabuli – rakendamisel oma loomingus tekkis heliloojal matemaatikaga hoopis erilaadne ja lähedane suhe.
Pärast keskkooli lõpetamist 1954. aastal kulges Arvo Pärdi elukäik edasi Tallinnasse, et seal kompositsiooni õppida. Pealinnas sai noor helilooja tunda nii rõõmu esimeste teoste ettekannetest ja tunnustusest kui ka nõukogude võimu pärssivat haaret ja kriitikat tema loomingulistele püüdlustele. Helilooja 1970. aastate muusikapäevikud annavad tunnistust suvistest külaskäikudest Rakverre ema juurde, kus töötades kasutas Pärt klaverit, mis nüüd on leidnud kodu Rakvere Linnakodaniku muuseumis. Rakveres on valminud nii mõnegi teose visand.
1980. aastal Eestist lahkuma sunnitud Pärtide perekond elas mõnda aega Viinis, misjärel sai kolmekümneks aastaks nende koduks Berliin. Esimest korda pärast emigreerumist külastas helilooja kodumaad ja Rakveret 1989. aastal ning edaspidi juba sagedasti:
„Tulen siia alati tagasi lapsepõlve lõhnu nuusutama ... huvitav, et neid ei unusta inimene kunagi,“ ütles ta ühes 2000. aastal Rakveres antud intervjuus, näidates ajakirjanikule kastanipuud, mille otsas ta tavatses kunagi turnida.
Väikese Arvo Pärdi suurt janu muusika järele meenutab Rakvere keskväljakul asuv skulptuurigrupp „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas“, mis on rakverelaste jaoks kui pronksi valatud mälupilt turuväljakul valjuhääldite ümber tiirutavast poisist – kuulamas klassikalist muusikat ja unistamas oma muusikast, mis oleks sama hea, aga kõlaks erinevalt.
Rakvere on ainus linn Eestis, kus võib iga päev kuulda killukest Arvo Pärdi loomingust. Keskpäeviti kostab Rakvere Kolmainu kiriku tornist unikaalne kellamäng – „Kyrie eleison“ –, mille helilooja komponeeris 2010. aastal EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere linna tellimusel kiriku uutele kelladele. Pühaliku ja kutsuva kellamängu viimastes helides tabab terav kõrv algusnoodid lastelaulust „Juba linnukesed“ justkui väikese vihjena helilooja lapsepõlvele.
Rakvere gümnaasiumi vahetusse lähedusse Vabaduse platsile kerkis helilooja poisipõlves Alar Kotli projekteeritud Pauluse koguduse Vabaduskirik, mis toona päris valmis ei saanudki. Nõukogude ajal kasutati hoonet võimlana, kus tulevane helilooja käis korvpalli mängimas. Kui mõelda Arvo Pärdi muusika sügavaimale allikale, siis on tähenduslik, et helilooja koolipõlveradade vahetus läheduses kõrgus pühakoda, ja nagu heliloojal endal, on ka sellel hoonel oma keeruline kujunemislugu mažoorse lõpplahendusega. Märgiline arhitektuuripärl taastati Arvo Pärdi 90. sünnipäevaks omamoodi kingitusena nii heliloojale kui tema kodulinnale. Pauluse kirikust sai Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru, mille nimi tuleb armastatud „Ukuaru valsist“. 1973. aastal filmi „Ukuaru“ tunnusmuusikana sündinud rahvalik lõõtsalugu hakkas käima oma rada, leides uusi eluvorme pilli- ja tantsuseadetes ning juurdudes Eesti rahva südamesse. Valsikutsungi saatel siirdub Ukuaru muusikamaja publik Fratrese saali.
Arvo ja Nora Pärt asusid Saksamaalt tagasi pöördudes elama Laulasmaale, heliloojale südamelähedasse paika, kuhu asutati Arvo Pärdi isikuarhiiv ja keskus. Kui Rakverest pärit helilooja leidis taas kodupaiga, siis tema looming on kui täiskasvanud laps, kes elab oma elu maailma suurtel kontserdilavadel.
Tutvu Arvo Pärdi elulooga Arvo Pärdi Keskuse kodulehel.
