28. märtsil kõlas Ukuarus esimest korda Mozarti "Reekviem".
On midagi müstilist selles teoses, mida Mozart ei jõudnudki lõpuni kirjutada. Legendi järgi uskus ta ise, et loob seda omaenda matusemissaks. Teose lõpetas tema õpilane Franz Xaver Süssmayr, kuid sellest hoolimata kannab iga noot endas Mozarti käekirja – ja võib-olla ka tema viimaste päevade hingust.
Täna oli see hingus Ukuarus. Igas „Lacrimosa“ fraasis, mis katkeb justkui poolelt hingetõmbelt. Ja neis vaikusehetkedes, mis ütlesid rohkem kui ükski heli.
Sellised õhtud tuletavad meelde, miks me muusikat üldse vajame – et tunda, mõista ja korraks ka iseenda sisse vaadata.
Aitäh kõigile, kes selle kogemuse võimalikuks tegid. See jääb kauaks kõlama.
Solistidena astus üles Eesti tippnelik – Elina Nechayeva, Aule Urb, Anto Õnnis, Alvar Tiisler, nendega liitus Klaaspärlimäng Sinfonietta dirigent Andres Mustoneni juhatusel.
