Mehed jagasid meenutusi oma muusikuteekonnast vaheldumisi Ehala ja teiste heliloojate lauludega. „Olav Ehala laulud on alguses keerulised õppida, aga kui saab selgeks, siis on need üsna lihtsad ja loogilised,“ muljetas Liiv. Seepeale meenus talle lugu, kuidas ta õppis laulu „Põlev puu“. „Elasin toona Pärnu maanteel hruštšovka-tüüpi majas. Nägin unenägu, et meil oli maja taga ühistu koosolek ja ühistu esinaine ütles, et võtame kõik käest kinni ja tantsime ümber sirelipõõsa ning laulame „Põlevat puud“. Pea oli juba nii paks Olavi loomingust.“
Ehala meenutas „Laul surnud linnust“ sünnilugu. „See valmis 1980. aastal rokkooperile „Johnny“. Salvestasime selle muusikaraadios ära ning fondikomisjon, kuhu kuulusid toimetajad ja tähtsad inimesed komsomolist, ütles, et see läheb arhiivi – seda raadiost lasta ei saa. Selgus, et muusikal pole viga, aga tekst ei kõlba. Teksti kohal oli pühendus revolutsionääridele ja see hirmutas võimumehi.“
Kontserdil kõlasid ka „Päikeseratas“, „Ma tahan olla öö“, „Vanamehe laul“, „Pierrot romanss“, „Oleksin ma rikas“ ja teised tuntud laulud.
Kontsert oli osa Ukuaru Kultuuriakadeemia sarjast, mille raames tuntud kultuuritegelased peavad Ukuarus iga kuu teisel teisipäeval loengu kultuuri, ajaloo, kunsti, elu ja muudel olulistel teemadel. Järgmisena annab loengu 14. aprillil Arne Mikk, kes räägib ooperist ja Estonia teatri loost.
