Meeskond: Siim Hiob paneb kontserdid ilusasti kõlama

„Ma vastutan selle eest, et kontsert kõlaks hästi,“ selgitab Siim lühidalt oma tööd. Kui pärida, kas iga mees võiks astuda helipulti, vangutab Siim pead. „Selleks peab olema hea muusikaline kõrv, stiilitaju ja kopatäis tehnilist taiplikkust,“ ütleb ta.

Siim õppis kaheksa aastat klassikalist kitarri, mõned aastat klaverit, seejärel orelit ja lõpuks jõudis ka Georg Otsa nimelise muusikakooli helinduse eriala lõpetada. „Oskan küll helindada ja tunnen instrumente, aga nime kirjutan ikka rohkete vigadega,“ ütleb Siim naerdes.

Mees mängib lisaks basskitarri ja lööb vahel harva muusikuna projektides kaasa. Põhiliselt tegeleb ta stuudios plaatide salvestamisega.

Muusikamaja Ukuaru helitöö on talle põnev väljakutse. „Maja potentsiaal on suur, aga tõde selgub töö käigus!“

Siim ei satu pea et üldse vabatahtlikult kontserte kuulama. Aga kui miski teda Ukuarusse tukka viskama kutsuks, peaks see olema midagi üllatavat või šokeerivat.

Huvitavaid fakte Siimust: ta on läbi aegade kõige noorem helirežissöör, kes on laulupidu helindanud, esimest korda koguni 26-aastaselt. "Meid on kokku kolm, kes teevad üldheli platsile. See kindlasti ei ole minu soolosooritus," jääb mees tagasihoidlikuks. "Mina olen vastutanud orkestri soundi eest."

Muide – Siimu vanaonu Johannes Hiob oli legendaarne helilooja. Ukuaru helindus sai läbi ja lõhki musikaalse geeniga kunstniku!