Avakontserdil tuli ettekandele Tõnu Kõrvitsa värske teos „Serenade / Serenaad (…and it’s getting dark / …ja hämardub juba)“ klavessiinile ja keelpillidele, mis on pühendatud Arvo Pärdi muusikamaja Ukuaru avamisele ning mille esitas Tallinna Kammerorkester.
„Sellest, et uus lugu kõlab uue muusikamaja avamisel, sain teada kui kirjutasin Serenaadi. Minu jaoks asetus siis kõik kenasti paika ja olen väga elevil, kuidas see teos uue akustikaga saalis kõlab,“ kommenteeris helilooja Tõnu Kõrvits.
Kõrvitsa sõnul on Serenaad õhtumuusika, vormilt midagi väikese orkestrikontserdi sarnast. „Mind saatis teose kirjutamise juures Marsi kulguri „Opportunity“ 2018. aasta liivatormis saadetud viimane sõnum „My battery is low and it’s getting dark“ / „Mu aku on tühjenemas ja hämardub juba.“ See poeetiline lause, mis saadetud tegelikult masina poolt, on sügav ja liigutav.“
Serenaade tuntakse kui armastus- ja austusavaldusena. Pärisime Tõnu Kõrvitsalt, kas see teos teeb samuti kummardus kellelegi-millelegi? „Mis elu see ilma armastuseta on? Helilooja üks ülesandeid ongi seda armastust oma muusikas jagada,“ jättis Kõrvits vastuse lahtiseks.
Kui kaua tal teose loomisega aega läks? „Ühe teose kirjutamine võib olla üks pikk protsess. Vahel ootab mõni idee aastaid, et seda muusikasse vormida. Kuna mu resideerumine Tallinna Kammerorkestri juures kestis ühe hooaja, ehk tegelikult aasta, siis mahtusid kõik kolm tööd – topelt kontserdid „Aroha“ ja „Aastaajad“ ning „Serenaad“ – kenasti selle aasta sisse. Aga kõiki neid teoseid kandsin oma hinges kaua. Iga idee tuleb su juurde siis, kui oled selleks valmis.“
Milline tähendus on heliloojale kohal, kus tema teost ette kantakse? „Helilooja peamine ülesanne on ikkagi teenida oma muusikat. Vahel kõlab mu muusika mõnes uhkes ja uues saalis, või hoopis võimsa ajalooga saalis. Mõnikord aga küünis või keldris,“ rääkis Kõrvits. „Ükskord kõlas mu teos Elba saarel ühes ilma akendeta vanas ja pool lagunenud kirikus. Kõik need on olnud olulised ja erilised hetked.“
Serenaadi kuulis 31. jaanuaril Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru avakontsertidel. Mis aga saab teosest edasi, seda näitab Kõrvitsa sõnul tulevik. „Helilooja suurim rõõm ongi see, kui tema muusika elab omaette elu. Aga iga teost peab kirjutama nii, nagu oma viimast.“
