26. mail ostis Pauluse kogudus kaks kinnistut Vabaduse platsi ääres, et sinna kirik püstitada. Esimese kahe torniga kiriku kavandi visandas samal aastal insener Eduard Kõomägi.

Esimesed kivid tõid novembris kohale vennad Johannes ja August Treimann.

Koguduse liikmed ja sõbrad toimetasid ehitusplatsile suurema hulga vundamendikive. Selleks ajaks olid arhitekt Alar Kotlil valmis esimesed joonised tulevasest kirikust.

Annetuste kogumine jätkus ning suvel läks ehitus uuesti lahti. Taas oli ehitajaks Leonhard Köbas. Ettevõtmist toetasid Vabariigi Valitsus, Rakvere linn ja EELK Konsistoorium.

Augustiks oli vundamendile laotud juba meetri jagu paekivimüüri. Seest vooderdati seinad tellistega, et kirik saaks kuivem ja soojem. Keskkütteruumi lagi valati raudbetoonist.

16. novembril andis ehitaja töö üle. Kuna äreval ajal olid pleki hinnad kõrgele tõusnud, kaeti kiriku katus ajutiselt papiga.  

Järgmisena võeti ette uste ja akende valmistamine ning sisetööd. Ühe akna kinkis Rakvere Kolmainu kogudus. 

Kuna piiskop Johan Kõpp ei saanud võidupühal Tallinnast ära tulla, pühitses ta Rakvere Pauluse kiriku nädal aega varem 16. juunil.

Tornikiivrite ja kantseleitiiva ehitus väljaku ääres lükati rahapuudusel edasi, kiriku krohvimiseks polnud aega. Need tööd jäidki tegemata.

Pühitsemispäeva hommikul kell 10 algas jumalateenistus Posti tänaval, kus kogudus üheksa aastat koos oli käinud. Seejärel siirduti rongkäigus uude kirikusse. Rongkäigu lähenedes hakkasid tornist kostma koraalihelid: „Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita“. Kiriku ukse ees ootas arhitekt Alar Kotli, kes võtme koos heade soovidega üle andis.

Järgmisel päeval pärast Rakvere Pauluse Vabaduskiriku pühitsemist ületas 90 000 punaarmeelast Eesti piiri. Algas Nõukogude okupatsioon. Vaatamata keerulistele aegadele tuli kogudus majanduslikult toime ja suutis ka ehitusvõlga tasuda. 

Rakvere linn ostis Pauluse kiriku Kolmainu koguduselt. 

Rakvere linnavalitsuses toimus Arvo Pärdi nimelise muusikamaja projekteerimislepingu pidulik allkirjastamine.

Muusikamaja projekteerimise hankelepingu sõlmis Rakvere linnapea Marko Torm ühispakkumise esitanud kahe osaühinguga – stuudio KAH-i ja AKK Projektiga.

Kohal oli ka maestro Arvo Pärt, kes andis loa kontserdimajale oma nime kasutada. 

10. aprillil allkirjastasid Rakvere linnapea Triin Varek ja Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa lepingu Arvo Pärdi nimelise muusikamaja väljaarendamise rahastamiseks.

Lepingu kohaselt katab Eesti Kultuurkapital projekti maksumusest 91,3% ja Rakvere linn 8,7%.  

Kultuurkapitali nõukogu otsuse kohaselt eraldatakse Rakvere linnale Arvo Pärdi nimelise muusikamaja rajamiseks investeeringutoetust kuni 21 miljonit eurot.  

Algul kandis Rakveresse kavandatud riikliku tähtsusega kultuuriobjekt Arvo Pärdi nime. Selleks, et inimestel ei läheks see segi Laulasmaal asuva Pärdi keskusega, otsustati, et Rakvere maja hakkab kandma Ukuaru nime. Nimi tuleb “Ukuaru valsist”, mille Arvo Pärt kirjutas 1973. aastal Leida Laiuse samanimelisele filmile.

11. septembril sai Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja nurgakivi. Tseremoonia toimus Rakvere linna aukodaniku, maestro Arvo Pärdi 89. sünnipäeval.

Talvel alanud ehitustööd Vabaduse tn 4 kinnistul hõlmavad Pauluse kiriku restaureerimist ja uue hoonemahu rajamist ühes maa-aluse parkla ning väljakuga.  

Muusikamaja arhitektuurne lahendus taastab arhitekt Alar Kotli projekteeritud kirikuhoone, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid.

Muusikamaja arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose.

Hoonet ehitas Rakvere linna ettevõte Revin Grupp OÜ. 

Muusikamaja Ukuaru saab 90 aastat tagasi Alar Kotli planeeritud tornikiivrid.