„Kotli taipas olla vait ja see tagas talle üsna sujuva elu,“ viskas Kalm nalja. „Temast sai edukas arhitekt riigiametites.“
Kotli ei kavandanud ainult hooneid, vaid ka mööblit. Kalm näitas slaididel terastorudest valmistatud tooli, mida Kotli 30ndatel lõi. „See oli tohutu innovatsioon ja moeröögatus, mida paljud inimesed alla ei neelanud.“
Rakvere gümnaasiumi hoonet peab Kalm üheks Kotli „sädelevamaks saavutuseks ja võimsamaks majaks Rakveres üldse“. „30ndatel ehitatud koolimajadest on ta üks luksuslikumaid kui ka arhitektuurselt kvaliteetsemaid,“ rääkis arhitektuuriajaloolane. „See, et võimla asus eraldi hoones, oli tipptase. Toona oli praktiliselt kõikides koolimajades võimla ja aula üks ruum.“ Ka Kotli projekteeritud klassiruume peab Kalm tolle aja kohta tipuks.
„Õpetaja asetses kõrgemal poodiumil, kraanikauss klassiruumis oli luksus.“
Praegu tundub võimla duširuumita mõeldamatu, kuid toonases Rakvere gümnaasiumis oli see röögatu luksus. „Toona polnud ka kõikides majapidamistes vannituba. Duširuum võimlas tundus täiesti mõttetu liialdus, aga moodne oli pärast kehalist kasvatust minna pesema.“
Alar Kotli projekteeris ka Tapa gümnaasiumi (1936–1939) ja Väike-Maarja algkooli juurdeehitise. „Üks hävinud, aga põnev tema projekteeritud koolimaja oli Oru-Männiku kodumajanduskool Toilas. See valmis koostöös assistent Ernst Kesaga. Hoone hävis 1944.“
Kotli tööde sekka kuulub ka Tallinna Ülikooli peahoone, mis valmis koostöös Erika Nõvaga.
„Kuna tegemist oli köstri pojaga, polnud kirik Kotlile võõras. Kuigi ta ise polnud usuinimene – selleks oli ta liiga ratsionaalse mõtlemisega. Aga kirikud olid tema varases loomingus olulisel kohal.“
Kalm peab Kotli innovaatilisemaks ja huvitavaimaks projektiks Mõisaküla kirikut, mis 1985. aastal maha põles, aga hiljem taastati. „Ta kasutas seal ultramoodsaid võtteid,“ rääkis Kalm.
1935. aastal valmis esimene kahetornilise Rakvere Pauluse kiriku joonis. „Kahte torni peeti eriliseks uhkuseasjaks,“ rääkis Kalm. Eestis võib kahe torniga kirikuid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ka endine Pauluse kirik ja praegune muusikamaja Ukuaru sai tornikiivrid alles mullu. „Vertikaalide abil saab anda linnapildile erksa tunde. Tornid, mis lõpuks siia (Ukuarule) tulid, muutsid linna palju ilusamaks!“
Et sillata suurt kirikusaali, tõi Kotli oma projektis kontraforsid sisse – nende sees olevad kaared võimaldavad liikumist nende vahel. „Hoopis värske kirikuarhitektuuri võte. See motiiv oli õhus tuntud Saksa arhitektil Dominkus Böhmil. Kotli kasutas motiivi Pauluse kirikul ära.“
Kümmekond aastat tagasi oli Mart Kalm Rakvere linna korraldatud arhitektuurikonkursi žüriis, valides uue muusikamaja võidutööd, mis pidi Pauluse kirikust looma tipptasemel kontserdisaali. „Otsus polnud konsensuslik. Aga praegu siia tulles on esmamulje positiivne. Ka juurdeehitis on sümpaatne, sest ta on lihtne. Pole pompoossust taga aetud. Glamuurielamuse saab kätte, kui lähete tualetti. Selle saab WC kuldsetest ustest.“
Muusikamaja arhitektuurne lahendus taastas arhitekt Alar Kotli projekteeritud kirikuhoone, sh ka algselt plaanitud tornikiivrid.
Muusikamaja arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose.
Järgmine Ukuaru Kultuuriakadeemia toimub 10. märtsil. Olav Ehala jutustab lugusid ja mängib muusikat loengus „Helidest sündinud lood“.
